Tilioq workshoppimut piareerpoq, qilanaarpugullu naapinnissassinnut.

Isumasioqatigiinneq nutaaq inuusuttunut innarluutilinnut
takorluukkaminnik oqariartuuteqarnissaanut qaaqqusissaaq.


Aprilip naanerani Tiliup Kalaallit Nunaanni inuusuttut innarluutillit nutaamik
isumasioqatiginissaanut pilersaarutigaa, pisussaq ullunik marlunnik ingerlanneqassaaq,
inuusuttullu misilittakkaminnik eqqarsaatigisartakkaminillu oqaasertalinnguinissaminut
sungiusassapput.


Peter Græsbøll Holm aamma Nossell & Co-niimit.
Unammillernartut soorlu kiserliorneq, kanngusunneq naqissuserneqartarnerlu inuusuttunut
inersimasunullumi innarluutilinnut kingunerluuteqartarpoq. Tamanna inuiaqatigiinnit
avissaartitaanermik kinguneqartarpoq. Assersuutigalugu inuusuttut innarluutillit nunatsinni
siusinaartumik utoqqalinersiaqalernissaat aammalu utoqqaat illuannut inissinnissaat
innersuussutigineqartarpoq – allatigullu malitseqanngitsumik suliniuteqarfigineqassanatik.
Naqissusiisarneq atorunnaarsinnissaa piffissanngorpoq, tassanilu suliniuteqarnissaq
isummanillu allannguinissaq pisariaqarpoq. Taamaammat apriilip naanerani Tilioq
inuusuttunut innarluutilinnut isumasioqatigiisitsissaaq.

Isumasioqatigiinnermi Kalaallit Nunaanniit Danmarkimiillu eqqumiitsuliortut
oqallissaarisartullu saqqummiisassapput. Inuusuttut peqataasut taalliornikkut
politikkilerinikkullu oqariartuutitik taalliakkut eqqumiitsuliornikkullu
saqqummiussinnaanngornissaat ilinniassavaat. Tamatuma saniatigut kikkunnut tamanut
ammasumik tusarnaartitsisoqassaaq, taallanik atuaasoqarlunilu oqallittoqassaaq.
Ataatsimut isigalugu, danskit oqallissaarisartuat aallarnisaasuallu Jacob Nossell, danskit
taalliortuat Casper Eric, kalaallit tamatigoortumik eqqumiitsuliortuat Rasmus Lyberth kiisalu
kalaallit eqqumiitsuliortut toqqarneqarsimasut suleqatigalugit isumasioqatigiinneq
ingerlanneqassaaq.

Assigiinngisitaarnermut inissaqartitsisumik allannermut isumasioqatigiinneq. Danskeq suliaminik nersorneqarnikoq Caspar Eric ullormi siullermi, Kalaallit Nunaanni
inuusuttunut innarluutilinnut taalliornerup – erinarsornerullu silarsuaanut siulersorneqarlutik
ilisaritinneqassapput. Allassinnaanerup nutaamik ataatsimoorfeqalersissinnaavaatigut
ilaatigullu oqaatsinik qaqutigut atortakkatsinnik oqaaseqartilersinnaalluta /
oqaasertalersuilersinneqarsinnaalluta.
Caspar Eric oqarpoq:

- Inuit innarluutillit misilittakkatik pillugit allataqarniarlutik naapikkaangamik ilaanni
annertuumik pisoqartarpoq. Allaaneruneq tunngavigalugu ataqatigiinneqalertarpoq
tamatumanilu allaaneruneq ajorneq ajorpoq.


Isumasioqatigiinnermi allannermik sungiusarneq Casparp nammineq innarluutilittut allannermi
misilittagai aallaavigineqassapput. Soorlu innarluutillit pillugit taallianik ataatsimoortunik
saqqummersitamini nersorneqarsimasumi, Nye balancer-imi aamma taamaaliortoq.Tamatuma
saniatigut Caspar Eric atuakkamit Undskyld vi er her-imit atuaassaaq. Atuagaq Danmarkimi
inuit innarluutillit 100-rujut oqariartuutaanik taallaqarpoq.

Maanna nunarsuaq pitsaanerusoq takorluussavarsi.

Danskeq oqallissaarisartoq aallarnisaasorlu, Jacob Nossell isumasioqatigiinnermi aamma
peqataassaaq. Innarluutillit atugaat pissusissamisut ingerlanngikkaangata, danskit
oqartussaanut oqariartuuteqarneq misilittagaqarfigilluarpaa.
Jacob Nossell isumasioqatigiinnermi kikkunnullu tamanut ammasumik
sammisassaqartitsinermi nammineq isuma nassaarinissaanut oqallititsissaaq. Imalu
nassuiaavoq:

- Pingaaruteqarpoq kalaallit inuusuttut innarluutillit oqariartuutitik naleqarnerannik
paasinnissasut– aamma allannguisinnaasut oqallinnermillu pilersitsisinnaasut.
Taamaammat isumasioqatigiinneq ingerlanniagarput pingaaruteqarluinnarpoq.
Isiginnittaatsimik allannguisoqassappat, kalaallit inuusuttut ammasumik
oqallititsisinnaanerannik pingaaruteqarpoq, aamma pisinnaatitaaffitsik ilisimasariaqarpaat.


Jacob Nossell isumaqarpoq, Kalaallit Nunatsinni innarluutilinnut Danmarkimut
sanilliutissagaanni allatut tusaaniartoqartoq. Taamaammat Kalaallit Nunatsinni inuusuttunut
innarluutilinnut asannittumik kajumissaaruteqarpoq:

-Massakkut inuusuttut takorluugaqassapput. Aamma massakkut, takorluukkatik
suaarutiginnissaanut sapiissuseqartariaqarput.

Erinneriaatsit saqqummeeriaatsillu akimorlugit saqqummiineq suaaruteqarnerlu.


Isumasioqatigiinneq kalaallinik arlalinnik aamma peqataaffigineqassaaq. Assersuutigalugu
eqqumiitsuliortoq tamatigoortoq, Rasmus Lyberth eqqumiitsuliortutut peqataassaaq.
Inuusuttut eqqumiitsuliortutut saqqummernissaannut isumassarsiussavai.
Isumasioqatigiinnermi inuusuttut politikkikkut eqqumiitsuliornikkullu oqariartaatsinik
assigiinngitsunik saqqummiivigineqassapput. Neriuutigineqarpoq inuusuttut namminneq
Kalaallit Nunatsinni innarluutillit atugaat pillugit oqallinnissamut sapiissuseqalerlutillu
piumassuseqalissasut.

Inuusuttut innarluutillit pisinnaasaqarput atorneqanngitsunik.


Innarluutillit pillugit oqaaseqartartoq Anja Hynne Nielsenip isumasioqatigiinneq
piviusunngulernera nuannaarutigaa. Nammineq aamma takusinnaavaa nunatsinni inuusuttut
innarluutillit ikiorniarlugit suliniutinik amigakulasartut.

- Kalaallit inuusuttut allaffissornermi puigorneqakulapput,
nammineersinnaassuseqaleraangamillu malinnaavigineqarunnaartarput.
Inuusuttortatta amerlasuut pitsaasumik inuusinnaapput aamma namminneq
pitsaasumik inoorusuttoqarpoq, taamaakkaluartorli nammineq pisinnaasai
naammattumik tapersersornissaanut pikkoriffigivallaanngilarput. Tamanna
sumiginnaaneruvoq, atugassarititanillu assigiinngisititsisoqaleraangat inuusuttut
inuiaqatigiillu ajorsartarput.


Anja Hynne Nielsenip nunatsinni politikerit danskit politikeriinut sanilliutissagaanni
allaanerusumik piumassuseqartoqarlunilu tusarnaarniartoqarpoq –
suliniuteqartoqartariaqarporli. Naqissuserpaa pingaateqarluinnartuusoq inuusuttut
innarluutillit misigisatik oqaasertalersortariaqaraat, taamaalilluni politikerit inuiaqatigiillu
Kalaallit Nunatsinni inuusuttuulluni innarluuteqarluni qanoq ittuunersoq annersumik
paasisaqarfigisinnaaniassagamikku.
Ilisimatitsissutigaa isumasioqatigiinnerup ullup aappaa kikkunnut tamanut ammasuummat.
Ulloq taanna tusarnaartitsisoqassaaq, taallianik atuaasoqassaaq oqallittoqarlunilu:

-Neriuppunga amerlasuut aggissasut tapersersueqataallutillu. Inuusuttut innarluutillit Kalaallit
Nunanni aamma Danmarkimi annertunerusumik isummersorsinnaanissaat neriuutaavoq.
Inuusuttuni oqallinneq sunniuteqarsinnaasoq naalagaaffeqatigiinnerlu akimorlugu
patajaatsumik suleqatigiinnerunissamut isumassarsiorfiusinnaasoq pilersinneqarnissaanut
qilanaarpugut.

Ullorsiuaarnermi pisussat