Kommunit inatsit naapertorlugu sullissinngillat, periarfissinneqarsimappalli?

09.04.2021

Inuit innarluutillit tapersersorneqarnissaannut inatsisip atuutilerneraniit ukioq ataaseq qaangiuppoq, kisianni suli innuttaasut akornanni kommuninilu inatsisip atuutilernissaanut apeqquterpassuupput akineqanngitsut.

Inunnut innarluuteqartunut tapersiinissamik inatsisip nutaap atuutilerneraniit ukioq ataaseq qaangiuppoq. Kommuninit tallimaasunit pingasut pisortatigoortumik innarluuteqarnermut politikkiliorsimapput, kommuninit tallimaasunit marluk illersuisinik atorfinitsitsisimallutik innuttaasut sullinneqarneranni tapersiisussanik, kommuninillu tallimaasunit ataaseq atuuttumik innarluuteqarnermut siunnersuisoqatigeeqarluni.

Innarluuteqarnermut politikkeqarnissaq, innarluuteqarnermut siunnersuisoqatigiiliornissaq illersuiseqarnissarlu inatsimmi kommuninik pisussaaffiliivoq. Kommunini tallimani tamani Tilioq kommunimi innarluuteqarnermi sulisunik oqaloqateqarsimavoq inatsisip nutaap atuutilersinnera qanoq ingerlanersoq. Kommunini sulisut, pisortaagunik sullissisuugunilluunniit tamarmik oqarput inatsisip ilaata atuutilersinniarneranik suli annertuumik ajornartorsiuteqartoq.

Ingammik Namminersorlutik Oqartussat najoqqutassiornissaasa naammassisimannginnera erseqqissarpaat. Assersuutigalugu suli innarluuteqartunut illersuisinik ilinniartitsisoqarsimanngitsoq inatsisillu ilinniartitsissutigineqarnera inatsisip atuutilernerata kingornagut aatsaat ingerlanneqarluni.

-Allaannginnami najoqqutassaq malillugu sulilluni atortussaannaat allassimallutik qanoq iliornissaq nassuiarneqarani, kommunimi sulisoq oqaluttuarpoq. Namminersorlutik Oqartussanit inatsisitigut ilitsersorneqarnissaq ajornakusoortupilussuusoq kommunimi sulisut isumaqarput. Pitsaaliuinermut Isumaginninnermullu Aqutsisoqarfimmit kommuninik ilitsersuusiorneq ullumikkut suli suliarineqarpoq, taamaattumillu kommunit arlaqartut nalornivaat taanna najoqqutaralugu inatsisip atuutilersinniarnissaa akilersinnaanersoq.

-Allaannginnami ilaginnarneqartugut, kommunimi sulisut ilaat oqarpoq.

Nalorninerup neqerooruteqannginnerullu sullissineq sunnersimavaa 

Ataatsimut isigalugu kommunimi sulisut inatsimmi nutaami eqqarsartaaseq ajunngitsutut nalilerpaat. Inunnut innarluuteqartunut pitsaanerusumik sukkanerusumillu tapersiisinnaaneq inatsimmi periarfissaqarpoq, siusinnerusumi pisartutuut nalunaarsorneqarnissartik utaqqisariaqarnagu ikiorserneqassagunik taperserneqarlutillu.

-Tamanna immikkoortinneqarnertut misinnannginnerujussuuvoq. Isumaqarpunga innarluuteqarneraaneq atorunnaaratsigu pitsaasuusoq. Tassalu atorfissaqartitsisutut isigineqarneq, kommunimi sulisoq oqaluttuarpoq.

Innarluuteqarnerullu nutaamik isigineqarnera kommuninut ilungersunartunik nutaanik aamma pilersitsivoq. Qanormi innuttaasoq innarluuteqartoq oqaatigineqassava taamaattutut nalunaarsorneqarsimanngippat? Qanoq ilisukkut innuttaasoq utoqqaq annertuumik nalilersuiffigineqassava iliuusissanillu pilersaarusiuunneqarluni, qaqugukkullu innuttaasoq pitsorlunnerminut ikiorserneqaannassava?

Tamakkuupput sullissisutut imminut assortuuttut ilaannai, misigalutillu qulaajaanissaminnut naammattumik ikiorneqaratik. Pisortat ilaat oqaluttuarput sulisut sivisuumik innarluutilinnik sullissisimasut suli innarluutilinnik nalunaarsuinissamik isuma iperaruminaatsikkaat.

Tamatumalu saniatigut inatsimmi ilitsersuutit ilaat suli ersernerluttupilussuullutik, taamaattumik suliami pineqartumi naliliinissaq sullissisunut ajornakusoorluni. Tamatumani peqqutaavortaaq sullissisut nutaamik inatsiseqalersimanera aamma sungiukkuminaatsimmassuk. Inatsimmi ilaanerluni (inuttut annertuumik innarluuteqartutut nalunaarsorneqarnerluni, aaqq.) qaangeruminaappoq, imaluunniit eqqarsartaaseq nutaajulluni.

-Tamannalu naapertorlugu sullissisussaaneq aamma kulturimik allannguiffiuvoq, kommunimi sulisoq oqaluttuarpoq. Innuttaasut piginnaasakinnerulernerminnut atatillugu qinnuteqarsinnaasut inatsisip nutaap malitsigisaanik amerlanerulersimaqaat. Amerlanerit ikiorneqarsinnaanerat qulakkeerneqarpoq, kommunimili sulisut oqaluttuarput, imaanngitsoq tamanna amerlanerusunik aningaasaliiffigineqartoq imaluunniit neqeroorutit amerlillutik.

-Maanna innuttaasut amerlanerusut inatsimmit ikiorneqarsinnaalerput, imaanngilarli kommunimi inuit tapersersortaasut amerlisimasut imaluunniit immikkut ittunik nutaanik ikiorsiiniartoqarsinnaalersoq, kommunimi sulisoq oqaluttuarpoq.

Sullissisut ingammik inatsisip nutaap kingunerisaanik inunnut tarnimikkut innarluuteqartunut amerlanerusunut tapiinissamut periarfissaqalersoq takusinnaavaat. Tamatigulli innuttaasunut ikiorneqarnissaminnik pisinnaatitaaffeqartunut tapersiisinnaanngillat. Kommunimi timimik sungiusaasut pillorissaasullu annermik inunnut timimikkut innarluuteqartunut sammitinneqarput, kommunimilu sulisut arlaqartut oqaluttuarput, inunnut tarnimikkut innarluuteqartunut ikiorsiiniutinik iluamik pissaqaratik.

Ataatsimut isigisumik iliuuseqarneq?

Inatsimmi nutaami inuk tamarmiusoq isiginiarneqarpoq taamaattumillu inatsimmi ersarissumik allassimavoq ataatsimut isiginiartoqassasoq innuttaasumullu innarluuteqartumut ataqatigiissaakkamik tapersiisoqarluni. Kommunimi sulisut tamarmik oqaluttuarput innutaasunut innarluuteqartunut ataatsimut isigisumik iliuuseqarniarneq qulakkeeruminaatsoq.

Tamanna arlalinnik peqquteqarpoq. Ingammik tikkuarneqarpoq atuarfeqarfik peqqinnissaqarfillu inatsisip imarisaanik sukumiisumik ilitsersorneqarsimanngitsut. Tamanna peqqutigalugu suliassaqarfiit assigiinngitsut akornanni suleqatigiinneq ajornakusoornerulluni, innuttaasut oqartussaqarfiit akornanni marrissinnaanerat kingunerisinnaallugu.

Kommunimi ingerlatsinerup kisimi inatsit kivissinnaanngilaq, assersuutigalugu peqqinnissaqarfimmi suli inatsisitoqqat naapertorlugit eqqarsarluni sulisoqartillugu. Innuttaasunit nakorsanillu arlalissuarnit saaffigineqartarpunga, innarluutillit nalunaarsorneqarnissaannik oqaluttunik, kommunimi sulisoq erseqqissaavoq.

Arlalitsigut innuttaasut avammut qisuariartut inissaqartikkuminaatsupilussuupput. Kinalu akisussaaffimmik tigusisussaanersoq allassimasarani. Matumani kommunit tamarmik inunnik innarluuteqartunik suli ulloq unnuarlu neqeroorutaasumik utaqqisunik assersuutissaqarpoq, kommuni peqqinnissaqarfilluunniit innuttaasup utaqqinerani neqerooruteqaratik.

-Maannakorpiaq minnerpaamik innuttaasut pingasuupput Kalaallit Nunaanni neqeroorummik utaqqisut imaluunniit aamma Kalaallit Nunaanni neqeroorutissaqarani. Tassaanerusarput innuttasut skizofrenimik, autismemik ADHDmillu atugaqartut. Aamma suli avataani suleqatigineqartut (suliffeqarfiit, sunngiffimmi neqeroorutit atuarfiillu) suli innarluut inummi  siulliutillugu isiginiartarpaat. Sullissisut takusarpaat sunngiffimmi ornittakkat piumasarigaat innuttaasut aatsaat inummik tapersersorteqarunik ornittakkamiissinnasut. Tassalu sullissisutut iliuuseriniagaasa atorsinnaanerannik inuiaqatigiinni eqqummaarittoqangilaq.

-Paasitinniarnera kipiluttunartupilussuusarpoq meeraq innarluuteqartoq meeqqatut allatuulli meeraasoq, kommunimi sulisoq oqaluttuarpoq.

Kommunip iluani ataqatigiissaakkamik ataatsimullu isigisumik iliuuseqarniarnerup qulakkeernissaa aamma ajornakusoorsinnaasarpoq, inuit innarluuteqartut pillugit suliat inatsisit arlaqartut iluanniisinnaasarmata. Matumani ajornakusoorsinnaavoq aalajangissallugu innarluuteqarnermut immikkoortortaq imaluunniit immikkoortortaq alla innuttaasumut akisussaanersoq. 

-Aamma arlaatigut ajalusoortoqartarpoq inatsit arlaqartut akuliullugit sulisoqassatillugu. Assersuutigalugu meeqqanut akisussaatitaasut pillugit sulisoqartillugu. Taava innarluuteqarnermut imaluunniit meeqqanut inatsit pineqassappat. Arlaannaanniluunnimmi ersarissumik allassimanngilaq, kommunimi sulisoq oqaluttuarpoq.

Inuit innarluuteqartut sunniuteqarnerusinnaanerannut periarfissat annertuut

Innarluutillit siunnersuisoqatigiivi innarluutilinnullu politikkimut inatsimmi pingaarutillit ilagaat. Matumani inuit innarluuteqartut oqartussaaqataanissaat qulakkeerneqarpoq. Inunnut innarluuteqartunut pitsaanerpaamik aaqqiiniaraanni qulakkeerneqartariaqarportaaq taakku tusaaneqarlutillu sunniuteqarnissaat.

Atuarfiit nutaat saneqartillugit, innarluuteqartunut inissiat ilusilersorneqartillugit tusaaniarneqartariaqarput, sunngiffimmi ornittakkat nutaat pilersinniarneqartillugit, sungiusarnissamut periarfissat tikinneqarsinnaanissaannik isumaqatigiissusiortoqartillugu kiisalu suliffeqarfinnut nutaanut aningaasaliisoqassatillugu, Illersuisit aamma innuttaasut oqartussaaqataanerunissaannik namminersornissaannillu qulakkeerisinnaapput, taamaalillutik kommunimut attaveqassatillutik tamatigut qanigisaminnik peqateqartariaqaratik.

Kommunit illersuiseqarnermik aaqqissuisimasut takusarpaat tamanna kommunimut innuttaasumullu iluaqutaasinnaasoq. Inuit innarluuteqartut paasinnissinnaanerminnut aporfeqarsinnaapput, eqqaamaniarnermik ajornartorsiutaasinnaasunik. Qanigisaqarsinnnaapput tapersersortitut atuussinnaanngitsunik, imaluunniit suliani imaannaanngitsuni paasinninnissaminnut ikiorneqarnissaminnik pisariaqartitsillutik.

Matumanerpiaq illersuisit ikiuussinnaapput. Illersuisinik ilinniartitsinissamut aaqqiisoqarsimannginnerata kingunerisa ilagaat taakku taamaallaat illoqarfinni anginerusuni atorfinitsinneqartarnerat. Taakkunani inunnik atorfimmut nassaartoqarsinnaavoq sammisamik ima ilisimasaqartigisunik atorfinitsinneranni ilitsersorneqartariaqaratik.

Apeqqutaalluni nunatsinni sumi najugaqarnersutit ikiuineq assigiinngitsupilussuusarpoq. Naak inuit innarluuteqartut ikiorneqassagunik taperserneqassagunillu nalunaarsorneqaqqaartariaqarunnaaraluartut tapersiineq suli kommunimit allaffissornerujussuarmik ingerlatsisumit takkuttussaavoq. Kommunini sulisunik apersuinermi ersarippoq sulisut allatut eqqarsalernissaannik naammattumik ikiorneqarsimanngitsut, innarluutilinnik sullissinermi ataatsimut isiginerusumik allaffissunnginnerumillu eqqarsarnissaminnut.

Innarluuteqarnermut pitsaanerusunik atugaqartariaqarput qulequtaralugu naqitamit allaaserisaq aaneqarpoq.