Tilioq Miolu: Ombudsmandip suliamik ingerlatsinermut uparuaanerata kingunerisaanik pisortat meeqqanut sulianik ingerlatsinerluttarnerat eqqumaffigineqarnerusariaqarpoq

14.12.2021

Tilioq MIO-lu kaammattuuteqarput, Naalakkersuisut kommunillu tunngaviusumik ajornartorsiutigineqartartoq pillugu tigussaasunik aaqqissuteqartariaqartut, tassami sulianik sivisuallaamik ingerlatsisarnerit ajornartorsiutaajuarput naleqqutinngitsunillu kinguneqartarlutik.

Isorisarialerujussuuvoq! Inatsisartut Ombudsmandiata Qeqqata Kommuniani piffissap suliamik meeqqap tapersersortimik ikiorteqalernissaanik qinnuteqaatip suliarineqarneranut tunngasumik suliarinninnermi atugaa pillugu taama uparuaateqarpoq. Ombudsmandip uparuaanera una siullerpaajunngilaq, tassami nunatsinni kommunit kukkuneqarujussuartunik kiisalu piffissamik sivisuallaarujussuartumik atuillutik sulianik ingerlatsisarnerannik siornatigut uparuaasareerpoq. Taamatullu Ombudsmandip naliliinera ilungersunartutut tiguneqartariaqarpoq, tassami Namminersorlutik Oqartussat aamma kommunit inatsisit atuuttut ingerlatsinermilu ileqqorissaarneq tunngavigalugit ingerlatsinerat Inatsisartut sinnerlugit Ombudsmandip nakkutigisarai. Ombudsmandilu suliamut tunngasumik uparuaappat, taava inatsit suliamut atuuttoq naapertorlugu naammanginartumik iliuuseqartoqarsimassanngilaq. Uanilu meeqqat tapersersorneqarnissaannut inatsit pineqarpoq.

Takuuk: Piffissap suliamik meeqqap tapersersortitut ikiortilerneqarnissaanik qinnuteqaatip suliarineqarneranut tunngasumik suliarinninnermi atorneqartoq isorisarialerujussuaq

https://www.ombudsmandi.gl/nutaarsiassat/2021/saerdeles-kritisabel-sagsbehandlingstid-i-ansoegning-om-stoetteperson-til-et-barn

Kommunini tamani ajornartorsiut atuuppoq

Tilioq aamma Mio isumaqarput nunatsinni kommunini tamani sulianik sivisuumik ingerlatsisoqartarneranik ajornartorsiuteqartoqartoq, tamannalu kommunimi ataatsimi uparuarneqartumi kisimi ajornartorsiutaasanngitsoq. Tiliumut 2017-imiit 2020-imut saaffiginnissutigineqartartut pillugit naliliinerni oqaatigineqarpoq sulianik ingerlatsisarneq kiisalu sivisuumik sulianik ingerlatsisarneq pillugit innuttaasut Tiliumut siunnersorneqarumallutik saaffiginnissuteqartartut. Meeqqat inuillu innarluutillit inatsit malillugu qaammatialunnguit iluini ikiorneqartariaqartut ilaanni ukiorpassuarni utaqqeqqaartariaqartarput.

tabel-imi ataani Tiliumut 2017-imiit 2020-imut saaffiginnissutigineqakkajunnerit sisamat takutinneqarput.

Saaffiginnissutigineqartartut:

Amerlassusii:

Tapersersorneqarneq kiisalu ikiuutit

174

Suliamik ingerlatsineq

115

Siusinaartumik pensionit kiisalu utoqqalinersiat

45

Akiitsut aamma Angerlarsimaffeqannginneq

38

Nass. 1: Tiliomut saaffiginnissutaakkajuttut sisamat tabellimi takutinneqarpoq

Nass. 2: tabelli innuttaasut naliginnaasumik sunik saaffiginnissuteqartarnerinut takussutissaavoq, taamaasilluni tabellimi pineqartut meeqqanut sulianut kisimi tunnganngillat.

 

Suliamik sivisuallaamik ingerlatsisoqaraangat, meeqqat innarluutillit pisariaqartitatik naapertorlugit piffissagallartillugu ikiorneqanngitsoortarput. Meeqqamut qanigisaanullu tamanna kinguneqarnerluttarpoq. Ajornerpaamillu kinguneqaraangat taava piginnaanikillinerinut sunniuteqarnerluttarput, soorlu aamma qanigisanik pisariaqartitsinerunerannik imaluunniit kisimiivissornerannik nassataqartarluni.

Amerlasuut misigisarput oqartussat kiisalu systemit akornanni attaveqatigiittoqanngitsoq unittooqqasoqartorlu. Suliaq systemit akornanni uninngasoq, sivisuumik ingerlanniarneqarsinnaasarpoq, oqartussat assigiinngitsut isumaqatigiittuaannartannginnamik kiap akiligassat isumagissanerai. Taamatullu pisoqaraangat innuttaasoq ikiorneqartanngilaq, ataqatigiissumik iliuuseqartoqartanngimmat oqartussamullu akisussaasumut tunniussisoqartanngimmat. Tusartuarparput suliamik ingerlatsinerit qaammaterpaalunni ingerlanneqarsinnaasartut aammali ukiut (arlallit) angusinnaasarai.

Tilioq kommuninut siornatigut inassuteqaateqartareerpoq, pisortat inunnut innarluutilinnut taperserneqarnissamik qinnuteqaatinik akissuteqarnissamut ersarissumik innuttaasuniillu pissarsiarineqarsinnaasunik piffissaliinernik atuutilersitsissasut, minnerunngitsumillu sulianik suliarinnittarnerup pitsaassusaa qulakkeerneqarnissaannut suleriaatsinik ersarissunik aalajangersaassasut.

Tiliumiillu kommuninut inassuteqaatigineqarpoq, kommunit meeqqanut innarluutilinnut ataqatigiissaakkanik tamanillu isiginnilluni suliniuteqartarnissaq qulakkiissagaat. Naalakkersuisunullu inassuteqaateqarput meeqqanut innarluutilinnut tamanik isiginnilluni ataqatigiissaakkanillu suliniuteqarnissamik qulakkeerinnittunik suleriaatsit pillugit kommuninut ilitsersuusiussasut. Tiliumiit MIOmiillu ilisimaneqarpoq, inuit innarluutillit tapersersorneqarnissaannut inatsimmi sulianik ingerlatsisarnermut aalajangersimasunik piffissaliussaqartoq, tassungalu tunngasumik inassuteqarnermi qulakkeerusunneqarpoq kommuninit malinneqarnissaat. Ajornartorsiulli ilungersunartoq kingumut tassa takoqqipparput.

Meeqqat piffissaangallartillugu ikiorneqanngitsoortarput

Inuiaqatigiinni meeqqat innarluutillit sanngiinnerusumik inissisimasarput, pingaaruteqarporlu pisinnaatitaaffiisa qulakkeerneqarnissaat. Inuiaqatigiittut pisussaaffeqarpugut meeqqat innarluutillit eqqortumik piffissangallartumik ikiorserneqartarnissaannut, piaarnerpaamik- tassami ineriartornerannut inuunerminnilu periarfissaannut ikiuutit eqqortut aalajangiisuusarput.

Meeqqanut innarluutilinnut suliani eqqunngitsumik kingusissumillu aalajangiisarnerit meeqqamut ilaqutaanullu sunniuteqarnerluttarput, taakkulu meeqqat pisinnaatitaaffii pillugit isumaqatigiissummut kiisalu inuit innarluutillit pillugit isumaqatigiissummut naapertuuttanngillat malinnigatillu- Kalaallit Nunaannilu meeqqat sanngiinnerusumik inissisimasut eqqarsaatigalugit isumaqatigiissutini naliginnaasumik tunngaviusunik uniuineruvoq.

Tamanut una ersarippoq, tunngaviusumik aaqqissuussaanermi ajornartorsiutaasoq ilungersunarmat, tassami kommunit inatsisit naapertorlugit piffissaangallartillugu aalajangiisinnaasannginnerinut takussutissiimmat, meeqqallu inatsisitigut illersugaanerannik mianerinninnginnerummat.

Aamma ajornartorsiut ilungersunarpoq, kommuninit inatsit naapertorlugu aalajangiisinnaasanngimmata. Inatsisitigullu illersugaaneq eqqarsaatigalugu akuersaarneqarsinnaanngilaq, meeqqammi immikkut pisariaqartitsisut uteqattaartumik pisortat suleriusaannit sumiginnarneqarput, ombudsmandillu isornartorsiuinera iliuuseqarrnermik kinguneqartariaqarpoq.

Tilioq innuttaasunik siunnersuisarnermini inuit pisinnaatitaaffii aamma maalaaruteqarfiusinnaasut pillugit paasissutissiisinnaavoq, soorlu inuk innarluutilik kommunip suliamut aalajangiussaanut isumaqataanngippat taava Isumaginninnermut maalaaruteqartarfimmut suliassanngortitsisinnaasoq imaluunniit kommunini suliat sivisuallaamik ingerlanneqarpata ombudsmandimut maalaaruteqarnissaanik siunnersorsinnaavaa.

Siunnersuisarnermi periuseq:

Tilioq aamma Mio innuttaasunit saaffigineqarnerminni pisinnaatitaaffiit aamma maalaartarfiit pillugit siunnersuisinnaapput. Soorlu kommunip suliamut aalajangiinera innuttaasumit isumaqatigineqanngippat taava Isumaginninnermut maalaaruteqartarfimmut naammangittaalliornissamik siunnersuisinnaapput. Kommuniniluunniit sulianik ingerlatsineq sivisuallaamik ingerlanneqarpat, taava inatsisartut ombudsmandianut naammangittaalliortoqarsinnaaneranik siunnersuisarput.

Tusagassiorfiit annerusunik apeqqutissaqarnermi Inuit Innarluutillit Illersuisuat Anja Hynne Nielsen uani attavigisinnaavaat: anja@tilioq.gl telefon 345081