Tilioq tusarniaasoqarneranut siullerpaamik peqataavoq

14.12.2020

tamanna Kalaallit Nunaanni Inuit Pisinnaatitaaffiinut Siunnersuisoqatigiit nunarsuaq tamakkerlugu piffissakkaartumik nalilersuisarneq pillugu inunnut tusarniaaneruvoq (UPR- Universal Periodic Review)

Nuna tamakkerlugu inunnik tusarniaasoqarnerani, Kalaallit Nunaanni inuit innarluutillit pisinnaatitaaffiisa malinniarneqarneranni eqquutsikkuminaatsinneqartartutut misigineqartartut Tiliumiit qitiutinneqarlutik saqqummiunneqarput.

Inunnut tusarniaaneq Kalaallit Nunaata Naalagaffiit Peqatigiit Genève-mi Inuit Pisinnaatitaaffiinut Siunnersuisoqatigiivisa 2021-i maajimi misilitsinneqarnissaanut atatillugu ingerlanneqarpoq. Misilitsinnermi inuit pisinnaatitaaffiisa pitsanngorsaaaffiginissaat siunertaavoq. Sulineq ima aaqqissuunneqarpoq Kalaallit Nunaata /Naalakkersuisut (Naalagaaffeqatigiit ingiaqatigalugit) inuit pisinnaatitaaffiinut pisussaaffiit malinneqarnerinut naliliineq saqqummiutissavaat. Tamatuma kingorna Kalaallti Nunaanni naalagaaffinnit allanit innersuussuteqarfigineqassaaq inuit pisinnaatitaaffiinut tunngasunik pitsanngorsaataasussanik.

Inunnik tusarniaaneq, kattuffinnit, peqatigiiffinnit soqutigisaqartunillu allanit peqataaffigineqartoq Tiliup peqataaffigisaa ima periarfissiivoq, Kalaallit Nunaanni inuit pisinnaatitaaffiisa eqquutsinniarneqarneranni misilittagarineqartut saqqummiunneqarsinnaammata, soorlu aamma sammisat assigiinngitsut ilisimasaqarfigisat saqqummiunneqarsinnaallutik. Inunnik tusarniaanermi tunniunneqartut Naalakkersuisut inuit pisinnaatitaaffiinik malinninnermik naliliinerannut ilanngunneqassapput. Inuit Innarluutillit Illersuisuata Christina Johnsenip saqqummiussinermini inunnik immikkoortitsisarnermut inerteqquteqartoqannginnera, paasissutissiineq aamma namminerisamik inuuneqarsinnaatitaaneq aallaavigai.

-Naalagaaffiit Peqatigiit nunarsuaq tamakkerlugu piffissakkaartumik nalilersuinerani inuit innarluutillit pisinnaatitaaffiinik sammisaqarnissaq aamma pingaaruteqarluinnarpoq, taamatullu sammisaqarnissami pisinnaatitaaffinni immikkoortut pingasut sammissallugit toqqarpagut. Taakku pingasut siamasissumik sunniuteqartarput, inuit qanorluunniit ukioqaraluarpata innarluuteqaraluarpataluunniit artikelinik taakkuninnga pingasunik malinnittoqanngippat sunnerneqartarput, Inuit Innarluutillit Illersuisuat Christina Johnsen oqarpoq.

Inunnik immikkoortitsinnginneq aamma  naligiimmik pineqartussaaneq

Inuit innarluutillit illersuisuata inuit innarluutillit pisinnaatitaaffi pillugit isumaqatigiissummi artikelit pingasut sammivai. Siulleq isumaqatigiissummi artikeli 5-imut tunngavoq, tassa “Naligiimmik pineqartussaaq aamma immikkoortinneqannginnissaq” tassaapput inuit pisinnaatitaaffiini pingaartitatut tunngavigineqartut.

-Pisariaqarluinnarpoq immikkoortitsisarnermut illersuisarnissaq aamma naligiimmik pinnittarnissaq. Danmarkimi suliffeqarnermi immikkoortitsisarnermut ukiorpassuartunngortuni inerteqquteqarneq atuutereerpoq (Tamanna eu-mit malitassiarineqarpoq) aamma juli 2018-imi naliginnaasumik immikkoortitsisarnermut inerteqquteqartoqalerpoq. Misissuinermi naliliineq ”Innarluuteqarnermut Isummat” novemberimi saqqummerpoq, tassanilu naqissuserneqarpoq Kalaallit Nunaanni pigiliutiinnakkanik isummersortoqartartoq – pingaartumik inunnut tarnikkut innarluuteqartunut. Inatsisiliortunit immikkoortitsisarnermut inerteqquteqartoqalernissaanut erseqqissumik inatsisiliortoqanngippat, taava inuiaqatigiit allatut isumaqalernissaannut sunniuteqarnavianngillat, Inuit innarluutillit illersuisuat Christina Johnsen saqqummiussinermini oqarpoq. Naliginnaasumik immikkoortitsisoqartannginnissaannut inatsisiliortoqarnissaanik 2014-imi Inuit pisinnaatitaaffii pillugit siunnersuisoqatigiivinit innersuussuteqartoqareeraluarpoq. Tamannali suli piviusunngortinneqanngilaq.

Inuiaqatigiinnut paasissutissineq

Tiliumiit tunngaviusumik periuserisaq tassaavoq, paasissutissiinikkut pigiliutiinnakkanik isummanik allannguissuugut. Inuiaqatigiinni pigiliutiinnakkanik isumaqartoqarlunilu paqumisuttoqartarpoq.

-Inuit innarluutillit pisinnaatitaaffii pillugit isumaqatigiissummi tunngaviusumik pisussaaffiutinneqarpoq inuiaqatigiinni paasissutissiisarnissaq. Oqaatsit isumaqatigiissummi allassimasut ersarillutillu paasiuminarput. Kisianni paasissutissiineq naammanngilaq. Isumaginninnermut naalakkersuisoqarfiup naatsorsueqqissaaralutik misissuinerminni novemberip 26-ani 2020-mi saqqummiunneqartumi takutinneqarpoq, inuit annertuumik innarluutillit 84%ii tapersersorneqartut imaluunniit ikiorneqartut kisermaajusut. Tiliup aamma Ilisimatusarfiup naliliineranni ”Innarluuteqarnermut Isummat”-ni aamma takutinneqarpoq, Kalaallit Nunaanni inunnut innarluutilinnut tunuarsimaartoqartartoq. Taamatullu pissuseqartoqarnera ilisimasakippallaarnermik tunngaveqarpoq. Paasissutissiineq suliassaavoq pingaarutilik, Kalaallit Nunaanni pitsaanerusumik suliarineqartariaqartoq, soorlu aamma pisortat tusagassiorfiillu tungaanniit pitsaanerusumik suliarineqartariqartoq.

Namminerisamik Inuuneqarneq

-Namminerisamik inuuneqarneq anguneqartarpoq, inuk innarluutilik inuiaqatigiinni allat naligalugit peqataasinnaappat, Inuuneq imaattoq inuk innarluutilik inuiaqatigiinni sutigut tamatigut peqataatinneqartoq, pigiliutiinnakkanik isummerfigineqarani, qinngasaarneqarani imaluunniit immikkoortinneqarani. Tamakkiisumik inunnik innarluutilinnik peqataatitsineq anguneqartarpoq, inuiaqatigiinni neqeroorutigineqartut tikikkuminartinneqarlutillu pissarsiariuminartinneqarpata, pisariaqartitaallu naammattumik tunniunneqarpata. Inuit innarluutillit pisinnaattiaaffii pillugit sulineq naammassineqarsinnaanngilaq, tamanna anguneqanngippat.  

Inunnik tusarniaaneq 2020-mi decemberip 15-ata tungaanut ingerlavoq. 

-Naalagaaffiit Peqatigiinni misilitsinnerup inernissaa malinnaaffigaarput, tassanngalu innersuussutigineqartussat. Kalaallit Nunaanni innersuussutit atuutilersinneqarnissaannut suleqataassaagut, inuillu pisinnaatitaaffiisa malinneqarnissaat suleqataaffigalugu, Christina Johnsen oqarpoq

Inuit pisinnaatitaaffii pillugit instituttimi UPR imi periutsit pillugit annerusumik (qallunaatuinnaq nassaassat):

https://menneskeret.dk/monitorering/internationale-rapporter/rapportering-upr

https://menneskeret.dk/files/media/dokumenter/udgivelser/spoton/spot_o